Lühidalt ja lihtsalt, mille poolest vektorgraafika erineb rastergraafikast (pikselgraafikast) ja kuidas joonistused (logod, joonised, raalprojekteerimised jm) vektorgraafikas tekitatakse.

Pikselgraafika kuva esitatakse pikselites (ruudukujuliste pildipunktidena) ja levinumad failivormingud on JPEG, PNG, TIFF. Suurendades fotot, näeme väikesi ruudukesi, millest pilt koosneb. Vektorgraafikas moodustatakse kuva sirg- ja kõverjoonte abil ja objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse koordinaatide või funktsioonidena. Tüüpiliseks vorminguks on PDF (või ka veebis SVG) ja kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata. Printimisel saadud pilt on alati terav. Wikipediast on leitavad ka näited, mis juhtub ühe või teise graafika suurendamisel. Rastergraafikat (fotosid) on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta (need on selleks liiga detailsed).

Kuidas valmis minu jäälinnu portree, on näha allolevatel piltidel – iga suletutike on eraldi joonistatud ning linnu silm ja peegeldus sellel koosneb umbes 15st imetillukesest kujundist.

Ühe lihtsa (taustata) joonistuse tegemiseks kulub keskmiselt 7-10h. PDF formaadis salvestust on võimalik printida fotolõuendile, fotokapale, T-särgile, kruusile, padjakattele vm. Tulemus jääb selge, puhas ja terav ka suurelt prindituna ( Common Fisherking /Jäälind, A1).

Common Fisherking / Jäälind

Allikad: Wikipedia.Vektorgraafika
Rastergraafika vs. Vektorgraafika. Laiformaat.ee

Aitäh lugemast! Joonistused